Olga Tokarczuk "Algus ja teised ajad"

Olga Tokarczuki "Algus ja teised ajad" (Prawiek i inne czasy) on siis ilmunud, esialgu e-raamatuna:
http://www.digira.ee/tootekataloog/all/algus-ja-teised-ajad-100833/
Praegu juba saadaval Rahva Raamatust:
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/algus_ja_teised_ajad/988685
Järgmisel nädalal e-raamat ka teistest müügikohtadest (Apollo, Krisostomus), samuti jõuab järgmise nädala lõpul poodidesse paberraamat, mille hind ei tule kusagil olema üle 10 €uro.
Digiras ka eelvaade raamatule - 4 esimest peatükki.
http://www.digira.ee/tootekataloog/all/algus-ja-teised-ajad-100833/

Aga allpool veel üks lõiguke raamatust:

Raamatus „Ignis fatuus, ehk Õpetlik mäng ühele mängijale” algab Kolmanda Maailma kirjeldus nii:
„Maa ja Taeva vahel on Kaheksa Maailma. Nad ripuvad liikumatult avaruses nagu tuulduma pandud suletekid.
   Kolmanda Maailma oli Jumal loonud väga ammu. Ta alustas meredest ja vulkaanidest ning lõpetas taimede ja loomadega. Kuna aga loomises pole midagi ülevat, üksnes higi ja vaev, siis Jumal väsis ja tüdines ära. Värske maailm tundus talle igav. Loomad ei mõistnud tema harmooniat, ei imetlenud ega kiitnud Jumalat. Muudkui sõid ja paljunesid. Nad ei küsinud Jumalalt, miks see tegi taeva sinise ja vee märja. Siil ei imetlenud oma okkaid ega lõvi oma hambaid, linnud ei jäänud mõtlema oma tiibade üle.
   Selline maailm kestis väga kaua ja tüütas Jumala surmani ära. Läkski siis Jumal maa peale ja andis igale kohatud loomale vägisi sõrmed, kämblad, näo, õrna naha, mõistuse ja võime imestada – muutis loomad inimesteks. Aga loomad ei tahtnud üldse olla inimesteks muudetud, sest inimesed tundusid neile hirmsad nagu koletised, nagu monstrumid. Sepitsesid siis salanõu, püüdsid Jumala kinni ja uputasid ära. Ja nii jäigi.
  Kolmandas Maailmas pole ei Jumalat ega inimesi.”

Deka-de-nter 1

Deka-de-nter 1

Igapäevavein kodupoest.

Minu kodupoeks on Tartu Eedeni Konsum, jääb parajasti tee peale ette. Tihtipeale on üks või teine vein seal soodsalt saada. Paari kuu eest oli odavalt Raimat Viña 32 Cabernet Sauvignon 2005 (€ 8.49), mõne aja eest KWV Roodeberg 2009 (alla 8 euro, aga siiski see vein mulle eriti ei maitse, natuke liiga alkohoolne). Praegu on näiteks üsna mõistliku hinnaga Jacob's Creek Grenache Shiraz 2010 (€ 6.39). Igati sobilik igapäevavein, sobib söögiga ja ka niisama libistamiseks. Saanud ka mitmeid medaleid, aga neid medaleid veinipudelitel ei maksaks liiga tõsiselt võtta. Veinivõistlused ei ole olümpiamängud, kus ainult kolm paremat medali saavad, veinide võiduajamistel saavad vahel medali peaaegu pooled sinna saadetud jookidest.


Hinded siis sellised


     Kvaliteet
2/5 – üsna joodav igapäevavein

     Hinna ja kvaliteeedi suhe
4/5 – hea ost


 Kvaliteet

5 – tippvein, võtab hinge kinni (Roda Cirsionile paneks küll hinde 6+)
4 – harmooniline ja hea kvaliteediga vein
3 – korralik vein, sobib ka pidulauda
2 – üsna joodav igapäevavein, sobib ühepajatoidu kõrvale
1 – kõlbab kah, kaebust ei hakka esitama
0 – saast

Hinna ja kvaliteedi suhe

5 – ülihea ost, ära jäta võimalust kasutamata
4 – hea ost
3 – hind vastab kvaliteedile
2 – veidi kallis
1 – röövimine

Szymborska "Enesekohane"

Allpool veel üks luuletus kohe-kohe raamatupoodidesse jõudvast Wisława Szymborska valikkogust "Herakleitose jões", seekord tema 2012.a. aprillis ilmunud kogust "Küllalt":
 

Enesekohane


On kataloogide katalooge.
On luuletusi luuletustest.
On näidendeid näitlejatest, mida etendavad näitlejad.
On kirju kirjade puhul.
Sõnu, mis seletavad sõnu.
Ajude uurimisega tegelevaid ajusid.
On naeru moodi nakkavat kurbust.
Pabereid paberikogumise kohta.
Nähtud pilke.
Juhuseid, mida muudavad juhused.
Suuri jõgesid väiksemate olulise osalusega.
Metsi, mis servast servani täis kasvanud metsa.
Masinaid valmistavaid masinad.
Unenägusid, mis meid järsku äratavad unest.
Tervenemiseks vajalikku tervist.
Treppe, mis viivad ühtmoodi alla kui üles.
Prille prillide otsimiseks.
Hingamist sisse ja välja.
Ja aeg-ajalt kas või
vihkamise vihkamist.
Ja lõppude lõpuks
teadmatust teadmatusest
ja käsi, mis pesevad käsi.

Szymborska ja Tokarczuk

Viimaste kuude palavikuline töö hakkab kaante vahele saama, Wisława Szymborska valikkogu "Herakleitose jões" ja Olga Tokarczuki romaan "Algus ja teised ajad". Umbes 10 päeva pärast peaksid mõlemad raamatud poodides müügil olema. Allpool siis Szymborska "Psalm" (tema 1976.a. kogust)

Psalm

Oh, kui auklikud on inimriikide piirid!
Kui palju pilvi neist karistamatult üle sõuab,
kui palju kõrbeliiva kandub ühest riigist teise,
kui palju kive mäenõlvalt võõrastesse valdustesse
provotseerivalt kargab!

Kas pean siin nimetama igat lindu, kes lendab üle piiri
või on sättinud end istuma just allalastud tõkkepuule?
Olgu see kas või varblane – juba on tal saba välismaal,
ehkki nokk veel siinmail. Ja lisaks ei püsi üldse paigal!

Lugematutest putukatest piirdun sipelgaga,
kes piirivalvuri vasaku ja parema jala vahel
ei vaevu vastama küsimusele “Kust ja kuhu?”

Oh, kui korraga ilmub silme ette kõigi kontinentide
kogu tohuvabohu!
Kas mitte liguster vastaskaldalt
ei saada salakaubana üle jõe sajatuhandendat lehekest?
Ja kas mitte häbematult pikkade kombitsatega kaheksajalg
ei riku parajasti territoriaalvete piiri?

Kas saab üldse rääkida mingist korrast,
kui isegi taevatähti ei saa nii paika panna,
et oleks teada, mis kellele paistab?

Ja veel need laiduväärselt levivad udud!
Ja tolmutorm üle kogu stepi,
justkui polekski see poolitatud!
Ja häälte kaikumine kuulekatel õhulainetel,
need kutsuvad kilked ja tähendusrikkad pominad!

Ainult inimlik saab olla tõeliselt võõras.
Ülejäänu on segametsad, muti õõnestustöö ja tuul.

Olga Tokarczuk "Algus ja teised ajad"

    „Kui Jumal tunneb end Viiendas Maailmas eriliselt üksikuna, siis räägib ta iseendaga.
    Ta jälgib huviga inimesi, eriti aga üht, kelle nimi on Hiiob. „Kui ma võtaksin temalt kõik, mis tal on, millele ta siis toetaks oma veendumused, kui ma võtaksin temalt kõik varad, kiht kihilt, kas ta oleks siis ikka seesama, kes praegu? Kas ta ei hakkaks vanduma ja mind teotama? Kas ta austaks ja armastaks mind sellest hoolimata?”
    Vaatab Jumal ülalt Hiiobit ja vastab endale: „Kindlasti mitte. Ta austab mind vaid seetõttu, et olen ta varakaks teinud. Ma võtan Hiiobilt selle, mille olen talle andnud.”
    Ja Jumal koorib Hiiobi paljaks nagu sibula. Ja ise nutab kaastundest. Kõigepealt võtab Hiiobilt kõik, mis tal oli: maja, maa, kitsekarja, sulased, metsad ja salud. Pärast võtab ära need, keda ta armastas: lapsed, naised, lähedased ja sugulased. Siis võtab Hiiobilt ära selle, mis tegi ta selliseks nagu oli: terve keha, terve meele, harjumused ja tavad.
    Jumal silmitseb nüüd oma kätetööd ja ta peab oma jumalasilmi kissitama. Hiiob särab sama valgusega nagu Jumal ise. Ja võib-olla on Hiiobi sära isegi eredam, sest Jumal peab kissitama silmi. Hirmunult ja kiirustades annab Jumal Hiiobile tagasi kõik, mis võttis, ning lisab veel uusi asju. Jumal loob raha vahetuskauba tegemiseks, ja koos rahaga seifid ja pangad, annab iluasju, moe, soove ja ihasid. Ja lakkamatu hirmu. Puistab kõige sellega Hiiobi üle, kuni Hiiobi sära hakkab tasapisi tuhmuma ja lõpuks kustub.”